Allergiline ja mitteallergiline nohu

• 15. märts 2022
• Allergia 2. Kuidas elada allergiaga. 28 suurt lugu
• allergiline ja mitteallergiline nohu

Nohu sümptomid on nina kihelus, aevastamine, vesine eritis ninast väljapoole või taha neelu, nina tagumisse ossa, ning nina kinnisus. Sageli võib kaasuda silmade sügelus.
Enamikul inimestel ilmneb neid vaevusi aeg-ajalt ja alati ei olegi tegemist tõelise haigusega. Kui aga häirivaid sümptomeid on mitme päeva jooksul nädalas ja korraga vähemalt üks tund, on tegemist haigusliku nohuga. Nähud võivad olla kerged, mis ei häiri meie igapäevategevust, samas võivad sümptomid olla ka mõõduka raskusega või rasked, mis halvendavad enesetunnet.

Allergiline nohu

Krooniline nohu jaotatakse allergiliseks ja mitteallergiliseks.

Allergiline nohu on allergeenikontaktist vallandatud ja IgE-vahendatud immunoloogilise mehhanismiga kulgev ninalimaskestapõletik. Selline nohu on kõige sagedasem allergiahaigus, mida põeb 10–30 protsenti lastest ja täiskasvanutest. Sageli ilmneb allergiline nohu koos teiste allergiahaigustega, nagu astma või atoopiline dermatiit. Allergiline nohu võib olla hooajaline ehk sesoonne (näiteks õietolmunohu) või aastaringne. Kõigist juhtudest umbes 20 protsendil on hooajalist nohu, 40 protsendil aastaringset nohu ja 40 protsendil aastaringset nohu hooajaliste ägenemistega.

• Hooajalist, õietolmuallergiast põhjustatud nohu nimetatakse heinanohuks ehk pollinoosiks, mida tekitab tuultolmlevate taimede õietolm. Kevadel põhjustavad sümptomeid lehtpuud: lepp, sarapuu, kask jt; suvel kõrrelised ja hilissuvel eelkõige korvõieliste sugukonda kuuluv puju.

Õietolmu hulk varieerub iga päev ilmastikutingimuste tõttu. Ka aastate lõikes erinevad õietolmu allergeensus ja hulk suuresti. Okaspuud on samuti tuultolmlejad, kuid mändide ja kuuskede õietolm ei põhjusta allergianähte, kuigi õietolmuosakeste kontsentratsioon õhus võib olla väga suur.

• Aastaringset allergilist nohu põhjustavad põhiliselt tolmulesta ja lemmiklooma allergeenid, harva hallitusseente eosed. Niiskuskahjustusega majas võib kontakt hallitusseentega tekitada olulisi sümptomeid, kuid IgE-vahendatud allergiat hallitusseente eoste suhtes tuleb ette siiski harva. Toiduained põhjustavad enamasti naha ja seedekulgla allergianähte, allergilist nohu aga tunduvalt harvem.
  Allergilise nohu põhjuse väljaselgitamisel on abiks nahatorketestid või allergiauuringud vereseerumist.

Mitteallergiline nohu

Sümptomite põhjal on allergilist ja mitteallergilist nohu sageli raske eristada. Mitteallergilise nohu korral ilmnevad allergilise nohuga sarnased sümptomid, kuid ei selgu põhjus ja pole teada immunoloogiline taust ega reaktsioonimehhanism. Nohu vaevab enamasti aasta ringi ning uuringutega põhjuslikku allergeeni ei leita.

Mitteallergilist nohu saab diagnoosida alles siis, kui on välistatud allergiline riniit või nakkus. Mitteallergilise nohuga inimestel on iseloomulik nina limaskesta ülitundlikkus ning nina veresooned ja närvid reageerivad välisärritajatele liiga tugevasti.

Kõige sagedasemad mitteallergeensed ärritid on järgmised:

• Välis-, sise- või töökeskkonnas olevad ärritavad ained: heitgaasid, tubakasuits, parfüümid, kodukeemia- ja juuksehooldusvahendid, liimid, puidutolm.
• Ilmastikutingimused: äkiline temperatuuri ja õhuniiskuse kõikumine.
  Suusatajatel kujuneb sageli mitteallergiline nohu, sest talvel miinuskraadides välisõhk on kuiv. Mõnel inimesel võib nohu ägestada isegi õhukonditsioneer.
• Kuiv ja soe keskkond: liiga kuiv sisekeskkond kuivatab nina limaskesta. Õhk muutub enamasti kuivaks talvisel kütteperioodil, mil siseruumide õhuniiskus väheneb.
• Toiduained ja joogid: kuum toit või tee; vürtsikad toidud; alkohoolsetest jookidest õlu ja vein; ülitundlikkus teatud toiduvärvide või säilitusainete suhtes.
• Ravimid: mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (aspiriin, ibuprofeen), suukaudsed rasestumisvastased vahendid, vererõhuravimid (AKE inhibiitorid, beetablokaatorid), antidepressandid ja rahustid. Pikaajaline nina veresooni ahendavate ninatilkade tarvitamine võib kahjustada nina limaskesta ja nii võib tekkida raviminohu.
• Hormonaalsed muutused: puberteet, menstruatsioon, rasedus või muud hormonaalsed seisundid (kilpnäärme alatalitlus).

Mõnel inimesel ei leitagi konkreetset vallandajat ja sellist nohu nimetatakse idiopaatiliseks riniidiks. „Idiopaatiline“ tähendab seda, et ei ole kindlat põhjust.

Mitteallergiline nohu on sama häiriv kui allergilinegi. Mõlema nohuga kaasnevad peavalu ja väsimus või ärrituvus, häiruvad tähelepanu ja keskendumisvõime, mis võib lastel viia õppeedukuse languseni. Sageli ilmnevad kroonilise nohuga inimestel suuhingamisest põhjustatud norskamine ja unehäired. Tüsistusena võib tekkida põsekoopapõletik, keskkõrvapõletik, polüpoos, krooniline köha või lõhnatundlikkuse vähenemine.

Allergilise nohu ravi

Kõige tõhusam allergilise nohu ravis on põhjustava allergeeni vältimine või kontakti vähendamine. Kuna allergeenset õietolmu või tolmulesta allergeeni pole võimalik keskkonnast täielikult kõrvaldada, tuleb kasutada ka medikamentravi.

Üks võimalus on allergeenispetsiifiline immuunravi (AIR), mis võib leevendada allergilise nohu kulgu. Imuunraviga n-ö harjutatakse organismi allergeeni taluma. Ravi alustatakse väikestest annustest, mida suurendatakse kord-korralt säilitusraviks sobiva allergeenikoguseni.

AIR-i tehakse standardiseeritud allergeeniekstraktidega. Eestis on ravimid saadaval nahaaluste süstetena ja keelealuste tilkadena. Pikaajalisema mõju saavutamiseks peab ravi kestma vähemalt kolm aastat.

Ärritajate vältimine

Nii allergilise kui ka mitteallergilise nohu ravis on väga oluline hingamisteede ärritajate, eriti tubakasuitsu vältimine. Seega loobuge suitsetamisest – teie ja teie lähedaste tervis on seda väärt.

Vältige nohu ägestavaid ärriteid, parfüüme ja lõhnastatud kodukeemiat. Paluge ka pereliikmetel, sõpradel ning töökaaslastel ja kaasõpilastel loobuda lõhnastatud toodetest. Kuna liiga kuiv toaõhk talvisel keskkütteperioodil kuivatab nina limaskesta, soovitatakse suhtelist õhuniiskust kodus hoida 40–50 protsendi piires.

Nina niisutamine

Kroonilise nohuga inimene peaks nina limaskesta puhastama, loputama ja niisutama. Hüpertooniline soolalahus kergendab nina nuuskamist, aitab loputada allergeenid nina limaskestalt välja, alandab turset ning niisutab kuivanud limaskesta. Füsioloogilise või hüpertoonilise soolalahusega ninasisene loputus (dušš ja lavaaž) on odav, ohutu ja sageli tõhus ravimeetod. Kuiva nina korral on abi ka niisutavatest salvidest.

Ravimid

Kasutusel on tõhusaid, allergiasümptomeid vähendavaid suukaudseid ravimeid ja nohu leevendavaid paikseid ravimeid, mis hoiavad haigusnähud kontrolli all. Kahjuks idiopaatiline nohu reageerib ravile halvasti ja ravimid enamasti ei aita.

• Antihistamiinikumid.
  Traditsiooniline allergiaravim on antihistamiinikum. Eelistada tuleks nn teise põlvkonna, antihistamiinikume, mis ei põhjusta uimasust. Antihistamiinsed ravimid on tõhusad aevastamise, nina sügeluse ja vesise nohu korral, kuid toime võib eri inimestel olla erinev. Seega pole ühte teistest preparaatidest tõhusamat, kõigile sobivat antihistamiinikumi. Kahjuks on antihistamiinikumi toime ninakinnisusele vähene.
• Ninasisesed hormoonid.
  Eriti tõhusad on ninna pihustatavad hormoonid ninakinnisuse vastu. Paiksetel kortikosteroididel peaaegu puuduvad süsteemsed kõrvalnähud isegi pikaajalisel kasutamisel. Lokaalsed kõrvalmõjud on enamasti kerged: lima viskoossuse suurenemine, vähene ninaveritsus. Müügil on ka ninasisene antihistamiinikumi ja hormooni kombinatsioonpreparaat.
• Nina veresooni ahendavad ninatilgad.
  Need käsimüügiravimid stimuleerivad nina limaskesta veresoontes olevaid retseptoreid, tekitades tugeva veresoonte ahenemise ja limaskesta turse vähenemise.
  Tuleb meeles pidada, et nina veresooni ahendavaid ninatilku tohib kasutada ainult lühiajaliselt, mitte rohkem kui 5–7 päeva. Sageli on neid vaja nohu algjärgus, kui paiksete nohuravimite manustamine ninna on selle väga tugeva kinnisuse tõttu raskendatud.
• Suukaudsed dekongestandid (ninakinnisust leevendavad ravimid).
  Need ravimid stimuleerivad peamiselt α1-retseptoreid ja nende nina limaskesta veresooni ahendav toime on märgatavalt väiksem kui paiksetel vasokonstriktoritel (veresoonte ahendajad). Lastel võib nende ravimite pikaajaline kasutamine põhjustada kesknärvisüsteemi kõrvalnähte.

Kirurgiline ravi

Üldjuhul ei ole operatsioon allergilise nohu ravimeetod ja kirurgilist ravi soovitatakse tüsistuste korral.
Samas võivad lastel nina kinnisust tekitada ka suurenenud adenoid ja mõnikord võõrkeha. Nohu ja nina kinnisust võivad põhjustada ka ninapolüübid või ninakäikude anatoomilised vead, näiteks ninavaheseina kõverus. Neid kõrvalekaldeid diagnoosib kõrva-nina-kurguarst ninasisese endoskoopia või kompuutertomograafia abil. Paraku on sel juhul abi ainult operatsioonist – adenoidide või polüüpide eemaldamisest või ninavaheseina kirurgilisest muutmisest.

Kuidas edasi?

Allergilise nohuga inimestel on obstruktiivse uneapnoe oht ja kolm korda suurem risk haigestuda astmasse. Samas võivad nii allergiline kui ka mitteallergiline nohu aastate jooksul kergeneda või isegi kaduda.

Allergoloog aitab teil tuvastada nohu allergilisi ja mitteallergilisi vallandajaid, anda nõu keskkonnakontrolli viiside ning ravimite kohta. Neid nõuandeid järgides saate jälle läbi nina hingata ja taskurätikud unustada.