
12. aprill 2021
Tekst: Kadri Muoni, Tallinna Lastehaigla lastearst
Anafülaksia on kiire kuluga potentsiaalselt eluohtlik süsteemne (mitut organit haarav) allergiline reaktsioon, millega sageli kaasnevad nõrkus, teadvusekadu, hingamisraskused, vererõhulangus ja oksendamine. Sellise reaktsiooni võivad esile kutsuda toit, ravimid, mesilase- või herilasehammustused. Anafülaksia korral ei tohi kiirabi kutsumisega hetkegi viivitada.
Hinnanguliselt on oma elu jooksul anafülaksiat kogenud umbes 0,3% inimestest. Anafülaksiajuhtude arv on tõusuteel, sest allergiaga inimesi on järjest rohkem ning meditsiinitöötajate ja rahvastiku teadlikkus on suurenenud.
Sümptomid esinevad mitmes kohas
Anafülaksia puhul ilmnevad sümptomid vähemalt kahes organsüsteemis, näiteks nahal ja hingamisteedes.
Sümptomid tekivad sageli minutite, enamasti esimese poole tunni jooksul.
Põhjuseid võib olla erinevaid
Anfülaktilist šokki võivad esile kutsuda mitmed tegurid.
Kuni viiendikul juhtudest jääb vallandaja ebaselgeks.
Mida anafülaksia puhul teha
Anafülaktilise šoki puhul tuleb kohe lihasesse süstida adrenaliini, mille manustamisega ei tohi hetkegi viivitada. Kõigile anafülaksiat kogenud inimestele, kellel on sellise reaktsiooni kordumise risk, kirjutab arst välja adrenaliini autoinjektori (automaatne süstal enda abistamiseks), mida Eestis tuntakse EpiPeni süsteli nime all. See peab anafülaksiaohuga inimesel alati kaasas olema: sünnipäeval, restoranis, maakoju või reisile minnes.
Kuna uuringud näitavad, et anafülaksia korral ei kasutata küllalt vajalikul määral adrenaliini, tasub anafülaksia kahtluse puhul EpiPeni pigem kasutada, kui kasutamata jätta.
Allergiliste nahanähtude puhul kasutatakse lisaks antihistamiinikume, hingamisraskuste korral bronhilõõgasteid. Lisaks võib arst määrata näiteks vedelikravi või hapnikku.
Ära jäta haiget üksi
Anafülaksia kahtlusega inimest ei tohi hetkekski jätta järelevalveta, sest tal võib kiirelt kujuneda eluohtlik hingamisraskus, vererõhulangus või südamerütmihäire.
Hingamisraskuse korral võiks haige soovitatavalt olla istuvas asendis, ent kui on nõrkustunne ja pearinglus, siis lamavas või külili asendis, jalad veidi üles tõstetuna.
Oluline on kutsuda kiirabi või pöörduda haiglasse ka juhul, kui adrenaliinisüst on tehtud ja olukord näib olevat kontrolli all. 20% juhtudest tekib haigel anafülaksia teine laine ning 4–12 tunni pärast võivad sümptomid korduda. Teise faasi ennetamiseks kasutatakse ravimit, mille toimeaine on prednisoloon.
Vajalikud on uuringud
Peale ägeda reaktsiooni möödumist on oluline minna allergoloogi vastuvõtule, kus
Kui on toiduallergia, siis on tähtis iga hinna eest püüda vältida kokkupuudet allergeeniga: uurida poes toiduainete silte, olla restoranis tähelepanelik.
Kui inimesel on astma ja sellega kaasuv toiduallergia, võib tekkida anafülaksiaoht. Sellisel juhul on tähtis nii allergeeni vältimine kui ka hea kontroll astma sümptomite üle, st astma püsiravi.
Putukamürgiallergia korral on võimalik immuunraviga kujundada tolerantsi allergeeni suhtes.
Kolm näidet elust