Tekst: Maie Jürisson, Tallinna Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tallinna Lastehaigla dermatoveneroloog
Ekseemi ja nahapõletiku korral on hügieen küll tähtis, kuid selle kohta, kas ja kui tihti üle kogu keha pesta, tuleb ette vastakaid arvamusi ja soovitusi. Siiski on parim ravi igapäevane hoolikas pesemine.
Ketendavas, kohati leemetava või koorikute ja salviga küllastunud nahal on massiliselt mikroobe ja pärmiseeni, mis kuuluvad küll naha mikrofloorasse, kuid mikroorganismide eritatavate suure hulga mürkainete mõjul raskendavad nahapõletikku. Eriti süvendavad seda Staphylococcus aureus’e toksiinid, mida nimetatakse superantigeenideks nende toime tõttu immuunsüsteemile. Stafülokokknakkus raskendab atoopilise nahapõletikku ja võib olla ka mikroobse ekseemi põhjuseks. Pesemine vähendab mikroobide hulka kuni 90%.
Pese end iga päev
Häid ravitulemusi, samuti parimat kontrolli kroonilise ekseemi ja nahapõletiku üle võimaldab saavutada igapäevane pesemine – nii saab kreemijäägid, higi, vanad naharakud ja mikroobid ning väliskeskkonnast nahale sattunud mustuse veega maha loputada.
Pesemiseks sobivad nii dušš kui ka vann – see oleneb pigem kodustest võimalustest.
- Atoopilise dermatiidi puhul soovitatakse 27–30-kraadist vannivett. Kõige tähtsam on silmas pidada, et vesi ei oleks liiga soe või kuum, sest see soodustab sügelemist ja naha kiiremat kuivamist pärast pesemist.
- Pesuainetest soovitatakse kasutada neid, millel pH on 5,5. Need on saadaval vedela pesugeeli või ka tahke tükina. Nende pesuvahendite pH ühtib naha pH-ga, mistõttu need ei kuivata nahka ega häiri selle mikrofloora tasakaalu.
Kaenlaaluseid, tuharate vahet, kubemepiirkonda ja jalgu tuleb pesta iga päev pesuvahendiga. Muid nahapiirkondi on pesuvahendiga mõistlik pesta vastavalt kehalisele aktiivsusele ja muudele tingimustele, kus nahk saab kergesti mustaks.
Vahel aitavad ravivannid
Mõnikord on vaja teha ravivanne, mille kestavad tavaliselt 10–20 minutit.
- Märguvate või nakatunud nahapõletike korral võib teha vanne kaaliumpermanganaadiga. Lahus peab olema õrnroosa, kuid tuleb arvestada sellega, et isegi selline lahus värvib küüned pruunikaks. Pärast vanni tuleb keha üle loputada puhta veega.
- Atoopilise dermatiidi korral on säilinud veel vanast ajast vanniretsept nisukliidega. Kogu keha vanniks võetakse 400 grammi nisukliisid, mis pannakse riidest kotti ja keedetakse tund aega. Segu valatakse vanni, mille temperatuur on umbes 37 kraadi. Ravivann kestab 7–10 minutit ja neid soovitatakse teha üle päeva umbes 10 korda.
- USA-st alguse saanud ja nüüd ka Euroopa Nahaarstide Foorumi poolt soovitatakse atoopilise dermatiidi puhul ravivanne, millele lisatakse naatriumhüpokloritit ehk pesuvalgendit. Selline vann sobib ainult stafülokokknakkusega tõsiselt hädas olevatele haigetele, sest see kätkeb endas riske ja vajab üksikasjalikku juhist raviarstilt, kuidas sellist vanni teha.
- Vanniveele võib lisada ka apteegis müüdavaid vanniõlisid, mis pehmendavad kuiva nahka. Õlivannide veetemperatuur ei tohi ületada 37 kraadi. Ettevaatust, pärast õlivanni võib vann olla libe, mistõttu on kukkumisoht!
- Kui tavaline vesi ajab naha kirvendama, võib vanniveele lisada meresoola. Soola peab vette panema nii palju, et lahus tuleks umbes 0,9%-line. Liitrile veele võetakse 9 grammi ehk umbes üks dessertlusikatäis meresoola. Kui palju soola ühele vannile kulub, oleneb vanni suurusest, mis on vanni ostmisel teada. Koguse võiks kaaluda ja välja arvutada poole või kolmveerandi vanni kohta ning sobivuse korral leida edaspidiseks mõni doseerimistops. Jodeeritud söögisool vanniks ei sobi, see võib nahka ärritada – oluline on just meresoola kasutamine. Valmis vannisoola puhul lähtuda paki peal olevast kasutamisõpetusest.
Kokkuvõtteks: veeprotseduurid on allergilisele nahale igati vajalikud ja toovad sellele leevendust. Lisaks mustuse ja mikroorganismide eemaldamisele niisutab vesi kuiva ja veepuuduses olevat nahka ning parandab ka nahale määritavate ravimite ja baaskreemide imendumist. Maksimaalse niisutuse tagab baaskreemi määrimine veel kergelt niiskele nahale mõne minuti jooksul pärast pesemist.
