Eesti Allergialiit püüab parandada allergiahaigete elukvaliteeti

  • Filtreeri tüübi järgi:

Anafülaksia võib olla eluohtlik

Tekst: Kadri Muoni, Tallinna Lastehaigla lastearst

Anafülaksia on kiire kuluga potentsiaalselt eluohtlik süsteemne (mitut organit haarav) allergiline reaktsioon, millega sageli kaasnevad nõrkus, teadvusekadu, hingamisraskused, vererõhulangus ja oksendamine. Sellise reaktsiooni võivad esile kutsuda toit, ravimid, mesilase- või herilasehammustused. Anafülaksia korral ei tohi kiirabi kutsumisega hetkegi viivitada.

Hinnanguliselt on oma elu jooksul anafülaksiat kogenud umbes 0,3% inimestest. Anafülaksiajuhtude arv on tõusuteel, sest allergiaga inimesi on järjest rohkem ning meditsiinitöötajate ja rahvastiku teadlikkus on suurenenud.

Sümptomid esinevad mitmes kohas
Anafülaksia puhul ilmnevad sümptomid vähemalt kahes organsüsteemis, näiteks nahal ja hingamisteedes.

  • Nahanähud: punetus, sügelus, nõgeslööve; huulte, keele ja kurgunibu turse.
  • Hingamisteed: köhatamine/köha, kurgu sügelus, neelamisraskus, hääle kähedus, hingamisraskused, vilistav hingamine.
  • Seedekulgla: iiveldus, kõhuvalu, oksendamine.
  • Süda ja veresooned: nõrkustunne, minestamine, vererõhu langus, südamepekslemine.

Sümptomid tekivad sageli minutite, enamasti esimese poole tunni jooksul.

Põhjuseid võib olla erinevaid
Anfülaktilist šokki võivad esile kutsuda mitmed tegurid.

  • Toit: muna, piim, pähklid, kala, mereannid jm.
  • Ravimid: antibiootikumid, valu- ja põletikuvastased ravimid, röntgenkontrastained, anesteesiaravimid jm.
  • Putukate mürk: mesilane, herilane, vapsik jm.
  • Keemilised ained: lateks, lõhnaained jm.

Kuni viiendikul juhtudest jääb vallandaja ebaselgeks.

Mida anafülaksia puhul teha
Anafülaktilise šoki puhul tuleb kohe lihasesse süstida adrenaliini, mille manustamisega ei tohi hetkegi viivitada. Kõigile anafülaksiat kogenud inimestele, kellel on sellise reaktsiooni kordumise risk, kirjutab arst välja adrenaliini autoinjektori (automaatne süstal enda abistamiseks), mida Eestis tuntakse EpiPeni süsteli nime all. See peab anafülaksiaohuga inimesel alati kaasas olema: sünnipäeval, restoranis, maakoju või reisile minnes.

Kuna uuringud näitavad, et anafülaksia korral ei kasutata küllalt vajalikul määral adrenaliini, tasub anafülaksia kahtluse puhul EpiPeni pigem kasutada, kui kasutamata jätta.
Allergiliste nahanähtude puhul kasutatakse lisaks antihistamiinikume, hingamisraskuste korral bronhilõõgasteid. Lisaks võib arst määrata näiteks vedelikravi või hapnikku.

Ära jäta haiget üksi
Anafülaksia kahtlusega inimest ei tohi hetkekski jätta järelevalveta, sest tal võib kiirelt kujuneda eluohtlik hingamisraskus, vererõhulangus või südamerütmihäire.
Hingamisraskuse korral võiks haige soovitatavalt olla istuvas asendis, ent kui on nõrkustunne ja pearinglus, siis lamavas või külili asendis, jalad veidi üles tõstetuna.

Oluline on kutsuda kiirabi või pöörduda haiglasse ka juhul, kui adrenaliinisüst on tehtud ja olukord näib olevat kontrolli all. 20% juhtudest tekib haigel anafülaksia teine laine ning 4–12 tunni pärast võivad sümptomid korduda. Teise faasi ennetamiseks kasutatakse ravimit, mille toimeaine on prednisoloon.

Vajalikud on uuringud
Peale ägeda reaktsiooni möödumist on oluline minna allergoloogi vastuvõtule, kus

  • selgitakse välja reaktsiooni vallandaja (tehakse naha- ja veretestid);
  • räägitakse läbi tegevusplaan võimaliku korduva reaktsiooni puhuks (antakse kirjalik käitumisjuhis);
  • õpetatakse kasutama adrenaliini autoinjektorit.

Kui on toiduallergia, siis on tähtis iga hinna eest püüda vältida kokkupuudet allergeeniga: uurida poes toiduainete silte, olla restoranis tähelepanelik.
Kui inimesel on astma ja sellega kaasuv toiduallergia, võib tekkida anafülaksiaoht. Sellisel juhul on tähtis nii allergeeni vältimine kui ka hea kontroll astma sümptomite üle, st astma püsiravi.
Putukamürgiallergia korral on võimalik immuunraviga kujundada tolerantsi allergeeni suhtes.


Kolm näidet elust

  • 6-kuusel imikul tekkis peale esmakordset pulbrist valmistatud piimapudru söömist allergiline reaktsioon. Pärast 1–2 lusikatäit putru tekkisid imikul läkastav köha, kublaline lööve ja hääle kähedus. Laps oli rinnapiimatoidul, kuid saanud paaril korral probleemideta ka piimasegu. Testid kinnitasid, et imikul on piimaallergia.
  • 8-aastasel lapsel, kellel oli varem avastatud õietolmuallergia, tekkis ülitundlikkus pähklite suhtes. Lapsel ilmnes kahel korral anafülaktiline reaktsioon, kui ta sõi pähkleid sisaldavat torti: tal tekkisid kohe iiveldus ja halb enesetunne; paarikümne minuti pärast lööve, oksendamine, nohu ja ninakinnisus.
  • 8-aastasel lapsel diagnoositi putukaallergia. Kohe pärast nõelamist tekkisid näole punetav lööve ja kerge turse; lööve levis üle keha. Vanemad kasutasid kohe Epipeni, lapsele anti ka antihistamiinikumi ning ta viidi kiirabiga haiglasse.