Tekst Silvi Plado, Tallinna lastehaigla lastearst-allergoloog ja allergiateenistuse juht
Hingamisteede viirusnakkused on haigused, mida iga inimene on põdenud vähemalt korra elu jooksul, enamik meist küll pigem korduvalt. Väikelapsed põevad neid haigusi sagedamini, sest nende immuunsüsteemi tekitatav kaitsevõime on alles arenemas ja organismi vastuvõtlikkus seetõttu suurem.
Hingamisteede viirusnakkuste korral põhjustavad viirused inimese hingamisteedes põletiku, koos sellega tekib limaskestaturse ja sekreedihulga suurenemine. Tüüpilisteks vaevusteks on nohu ja köha, millega võivad (aga ei pruugi) kaasuda ka palavik, halb enesetunne, isu langus, kiirem väsimine, mõnikord ka lööve või kõhulahtisus. Neid haigusi võib põdeda kergemalt või raskemalt – alates kergest nohust või natukesest kurguvalust kuni haiglaravi ja hapnikulisa vajava raske hingelduseni.
Kui mõni hingamisteede osa on viiruslikust põletikust rohkem haaratud, nimetatakse haigust selle paikme järgi: näiteks lihtsalt nohu on ninalimaskestapõletik ehk riniit; kõripõletik on larüngiit ja kopsutorude/bronhide põletik on bronhiit.
Milline haiguspilt avaldub, oleneb ka haigust tekitavast viirusest. Näiteks on teada, et RSV ehk respiratoorne süntsütsiaalne viirus tekitab sagedamini hingeldusega kulgevat haiguspilti.
Hingamisteede viirusnakkustest rääkides võib tekitada segadust, et erinevaid tahke esile tuues saab neid haigusi nimetada erinevate nimedega. Kui öelda üldistavalt, siis hingamisteede viirusnakkused ehk ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid; kui paikme järgi, siis näiteks bronhiit. Kui viiruse nime järgi, siis näiteks rinoviirusnakkus.
Ka rahvakeelne „külmetushaigus“ tähendab sama asja. Siin peab kõrvalepõikena märkima, et külmetamine võib küll soodustada seda, et viirus pääseb pahandust tegema, aga ei ole haiguse põhjus.
Enamikul juhtudel on nende haiguste ravi suures osas sarnane ning oleneb tekkinud sümptomitest ja haiguspildist. Klassikaliselt põetakse meie kliimavöötmes hingamisteede viirusnakkusi rohkem sügistalvisel perioodil ja vähem suvel. Haigus võib kesta nädal kuni kümme päeva, kuid päris suured uuringud on näidanud, et paljudel lastel nohuga haigus kestab keskmiselt kaks ja köhaga kolm nädalat.
Probleem tekib siis, kui laps põeb hingamisteede viirusnakkusi liiga sageli. Sellisel juhul suureneb oluliselt vanemate mure nii tema tervise, oma töö kui ka muude elukorralduslike probleemide kuhjumise pärast. Kindlasti kerkib ka küsimus, kas see kõik on ikka normaalne või on lapsel mingi krooniline põhjus, miks ta kogu aeg haigeks jääb.
Kui sellele küsimusele meditsiiniliselt läheneda, siis enamik väikelapseea sageli põdejaid on tegelikult täiesti tavalised terved lapsed, kelle immuunsüsteemi küpsemine on eakaaslastega võrreldes natuke aeglasem. Tihtilugu võib mõjuda lisaks veel mõni keskkonnategur.
Samas soodustab tõesti teatud juhtudel lapsel põdemist mõni krooniline terviseprobleem. Kui viimaseid haigusgrupiti vaadata, siis kõige sagedamini on taustaks allergiahaigused, harvem mõni muu (kas hingamisteede või muu organi) krooniline haigus ja päris harva immuunsüsteemi kaasasündinud rikked.
Allpool püüan välja tuua väikelapse nn normaalse põdemise piirid ja sagedasemad põhjused ning mõjutajad.
Kui sageli on sageli?
Keskmiselt loetakse normaalseks väikelapseea põdemiseks kuni kuus tavalise kuluga hingamisteede viirusnakkust aastas.
Samas on uuringuid, kus on näidatud, et ka 12–15 korda aastas põdejatel ei olnud mingeid kroonilisi põdemise põhjusi. Mida noorem laps, seda sagedamini võib ta põdeda (osade autorite andmetel 8–11 korda aastas). Samas koolieas võiks eeldada, et põetakse vähem ja keskmiselt mitte rohkem kui neli korda aastas.
Mida ja kuidas laps põeb?
Sageli põdeva lapse lisauuringute vajadusele mõeldes on sagedusest tunduvalt tähtsam see, mida ja kuidas laps põeb.
Nn tavalise ehk muidu terve lapse põdemiste korral on tegu tavalise kuluga viirusnakkustega, mille nähtudeks on nohu ja köha, mis mööduvad toetava raviga ja suhteliselt kiiresti (10–14 päeva jooksul). Sellised põdemised ei häiri lapse kasvamist, üldseisundit ega aktiivsust. Suvel on need lapsed tavaliselt terved.
Kui laps põeb korduvalt hingeldusega, veniva kuluga või ilma antibiootikumravita mittemööduvaid haigusi, on põhjust teha lisauuringuid. Ja kui laps põeb kasvõi ühe, aga väga raske või ebatavalise haiguse elus, tuleb kontrollida, kas põdemise taga ei ole tegu mõne kroonilise haigusega.
Enamik väikelapseeas sageli põdejaid on tegelikult täiesti tavalised terved lapsed, kelle immuunsüsteemi küpsemine on eakaaslastega võrreldes natuke aeglasem. Keskmiselt loetakse normaalseks väikelapseea põdemiseks kuni kuus tavalise kuluga hingamisteede viirusnakkust aastas.
Lisauuringuid tuleks kindlasti teha, kui laps põeb korduvalt hingeldusega, veniva kuluga või ilma antibiootikumravita mittemööduvaid haigusi; kui ta põeb väga raskeid või ebatavalisi nakkusi või kui põdemistel domineerib pidevalt üks hingamisteede paige.
Kui põdemistel domineerib pidevalt üks hingamisteede paige, vajab see uurimist. Näiteks kui laps põeb korduvalt mädaseid angiine, peaks kontrollima tema kurgumandleid, või kui korduvaid kopsupõletikke, siis kopsusid. Muidu tervetel, sageli põdevatel lastel on mädased põletikud üldse suhteliselt harvad. Samuti ei esine neil enamasti teiste elundite vaevusi, näiteks pikaajalist kõhulahtisust, liigeseturset vms. Ka selliste nähtude kaasudes peaks arutama arstiga lisauuringute vajadust.
Mis võib soodustada lapse sagedast viirusnakkuste põdemist?
Teada on, et varane lastekollektiivis käimine võib eriti esimesel lasteaia-aastal soodustada sageli põdemist. Siinjuures on pere esimestel lastel see mõju tugevam – pere vanemad lapsed tavaliselt natuke “treenivad” nooremate laste immuunsüsteemi juba enne lasteaeda.
Kirjanduse andmetel ei ole haigestumise võimaluse mõttes olulist vahet, kas käia lasteaias poole päeva kaupa või täisajaga. Küll aga mõjutab põdemist rühma suurus: alla kuue lapsega rühmades põetakse harvemini. Ka veidi hilisemas vanuses kollektiivis käimise alustamine võiks mõjuda põdemistele hästi.
Teine tähtis mõjurigrupp on ebasoodsad keskkonnatingimused. Üks esimesi tegureid on vanemate suitsetamine. Suitsetamise kahjulik mõju võib avalduda haigustele vastuvõtlikkuse tõusus, sagedasemas keskkõrvapõletike või bronhiitide põdemises. Suitsetamisel on tõestatud astma teket soodustav mõju.
Ebasoodsad keskkonnategurid on veel näiteks rõsked, külmad ja hallitavad ruumid kodus, samas on ka vastupidi – väga kuiv ja soe koduõhk võib mõjuda hingamisteedele halvasti. On viiteid, et suurem õhusaastus nii suure liiklusega tänavate, suurte tehaste vms läheduses elamine kui ka kodus rohke aerosoolidena kodukeemia kasutamine võib mõjuda lapse hingamisteedele halvasti.
Nii nagu täiskasvanutele, mõjuvad ka lastele erinevad stressiolukorrad organismi nõrgestavalt. On oluline, et suuremate elumuutuste korral, nagu kolimine, lähedase kaotus, vanemate lahutus või mõni muu lapsele raske muutus, oskaksime selles lapsele stressiallikat näha. Samas võib ka igahommikune nn lasteaiastress lapsele halvasti mõjuda.
Lisaks emotsionaalsele stressile võib halba teha ka kehaline stress, kasvõi liiga vähesed unetunnid või pingeline elurežiim. Näiteks varases eas liiga tugevad, pikad ja sagedased treeningud võivad mõjuda lapse organismile nõrgestavalt.
Liikumine iseenesest mõjub kindlasti hästi, siinkohal on rõhk sõnal “liiga”. Erinevate stresside haigustele vastuvõtlikkust tõstev mehhanism on täpselt sama nagu tippsportlastel: nõrgeneb limaskestade viirusevastane kaitse.
Dieedi ja teatud vitamiinide vähesuse (näiteks D- ja C-vitamiin) mõju on kahtlustatud, aga ei ole siiani suudetud uuringutega tõestada. Küll on hästi teada, et mikrotoitainete ja vitamiinide puudus tõstab organismi vastuvõtlikkust nakkustele. Kui laps on väga valiv sööja, tasub mõtelda, kas ta saab kätte kõik vajalikud toitained.
Miks laps sageli põeb ja millised kroonilised haigused võivad olla selle taga?
Muidu tervete, sageli põdevate väikelaste puhul on täheldatud, et nende immuunsüsteem küpseb eakaaslaste omast natuke aeglasemalt ja eriti immuunsüsteemi viirushaigustest taastumine on pikaldasem kui eakaaslastel.
Võimalikest kroonilistest haigustest võivad kõige sagedamini viiruste kiiremat külgevõtmist soodustada allergiahaigused.
Allergilise nohu või astmaga on allergilises põletikus hingamisteede limaskest nakkustele hea sihtmärk. Klassikaliseks astma avalduseks on korduvate viliseva hingamise ja hingeldusega bronhiitide põdemine ning võib esineda köha teatud ärritavate tegurite, näiteks füüsilise koormuse, teravate lõhnade ja külma-kuuma toimel.
Allergiline nohu võib väljenduda aastaringses hommikuses nuuskamises ja ninakinnisuses, kontaktis loomaga või teatud aastaajal äkki tekkivas vesises nohus, aevastamises, silmade ja nina sügeluses ja punetuses.
Kõik kroonilised haigused nii kopsudes kui ka muudes organites võivad tõsta organismi vastuvõtlikkust nakkustele. Selline mõju on tugevam, kui krooniline haigus ei ole kontrolli all. Samuti on haigusi, mille ravi võib organismi vastuvõtlikkust nakkustele soodustada. Siinkohal tuleb siiski toonitada, et kui lapsel ei ole peale põdemiste muid sümptomeid, siis väga tõenäoliselt ei ole tal ka muud kroonilist haigust.
Kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsed võivad põdeda sageli, aga nagu juba eespool mainitud, on nende haiguste puhul pigem oluline, mida ja kuidas laps põeb. Sellistele haigustele viitavad pigem korduvad mädased kõrva- või kopsupõletikud, ebatavaliselt rasked või keerulise kuluga põdemised. Samuti on väga tähtis, kas perekonnas on varem selliseid haigusi esinenud.
Immuunpuudulikkuse puhul organismi kaitsevõimes üks või mitu lüli on puudu või ei tööta adekvaatselt. Enamik selliseid haigusi on tõsised ja jäävad. Tõsi, mõned vormid võivad ajas taanduda või ravi mitte vajada ning mitmetele on olemas tõhus ravi. Õnneks esineb neid raskeid haigusi suhteliselt harva.
Mida teha?
Lapse sageli põdemise puhul on tegu klassikalise hea-ja-halb-uudis-olukorraga.
Hea uudis on, et see läheb mööda, lihtsalt võtab omajagu, mõnikord ka mitu aastat aega. Halb uudis on, et seda kahjuks ei saa võluvitsaga kohe ära võtta või muuta.
Väikelapseeas põevad mingites piirides kõik ja see käib organismi küpsemise juurde. Kui põdemised on ülal kirjeldatud nn tavalise põdemise piiridest väljas, tasub kindlasti oma arstiga nõu pidada, kas on vajalikud lisauuringud. Kindlasti võiks ka läbi mõelda need tüütuseni korratud ja samas lapse immuunsüsteemi küpsemiseks väga tähtsad asjad, nagu piisav uni, igapäevane õuesolek ja loodusega kokkupuude, küllaldane liikumine ning täisväärtuslik toitumine. Meie kliimas kulub sügis-talveperioodil ennetavas doosis D-vitamiin enamasti kõigile ära.
Rääkides ravimitest, siis on tehtud ja on käigus uuringuid, millega lapse sageli põdemist mõjutada. Selgeks on saanud, et kõikvõimalikud taimsed tugevdavad ekstraktid (ka näiteks päevakübaraekstrakt) ei ole teadusuuringutes suurt mõju näidanud. Uuritakse veel mitmeid suundi, nagu näiteks teatud bakterite komponentide manustamisega immuunsüsteemi kiirem õpetamine, aga sinna on veel omajagu maad käia.
Teatud haigustekitajate, näiteks gripiviiruse vastu on võimalik vaktsineerida. Enamiku hingamisteede viiruste vastu see aga võimalik pole.
Kui laps on sattunud korduvasse põdemiste ringi, on tähtis jätta ta haiguse ajaks koju, kus koormus on väiksem. Kui on võimalus pärast haigusnähtude möödumist last veel mõne aja kodus hoida, võib see aidata immuunsüsteemil paremini taastuda ja uutele haigustekitajatele kindlamini vastu panna.
Eelmine:
20. aprill 2023
Järgmine:
20. aprill 2023
