Tekst: Maire Vasar, Tartu Ülikooli kliinikumi vanemarst-õppejõud ja Tartu Ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog
Lemmikloomad toovad meie ellu palju rõõmu, kuid osale inimestele võivad nad põhjustada ka kannatusi, sest iga karvane või suleline võib põhjustada allergiat.
Pered, kellel on kunagi lemmikloom olnud või on, teavad, kui palju rõõmsaid emotsioone ta perre toob. Looma patsutamine, kaisutamine ja armastatud lemmiku muul moel puudutamine rahustab meid kiiresti maha ja parandab tuju, kui oleme stressis, närvis või pahased.
Nende positiivne mõju laste sotsiaalses ja emotsionaalses arengus on samuti igati tõestust leidnud. Lemmiklooma eest hoolitsemine aitab lastel kasvada enesekindlamaks ja aktiivsemaks ning kasvatab vastutustunnet ja empaatiat. On leitud, et need lapsed, kes on lemmikloomaga emotsionaalselt seotud, on võimelised paremaid suhteid looma ka inimestega.
Kassid ja koerad on ilmselt kõige populaarsemad lemmikloomad: ligi neljandikul peredest on kodus kass ja kolmandikul koer. Kuid lemmikloomad võivad põhjustada ka allergiat. Allergeenid paiknevad looma kõõmas (nahakettudes), karvades, süljes ja uriinis.
Kass on kõige allergeensem koduloom, mistõttu ülitundlikkust kassi vastu ilmneb ligikaudu kaks korda sagedamini kui koera suhtes. Võrreldes tolmulesta allergeeniga levib kassiallergeen laialdasemalt, kuna kassi allergeensed valgud on väikse läbimõõduga ja kerged ning püsivad seetõttu õhus tunde. Koeraallergeenid aga õhus nii kaua ei püsi.
Kodus levivad loomaallergeenid kõikjale ja kanduvad inimeste riiete ning jalatsitega isegi sinna, kus loomad pole kunagi viibinud, näiteks kooli ja lasteaeda. Kassiallergeenid on koeraallergeenidega võrreldes ka kleepuvamad ja seetõttu on neid seintelt, mööblilt ja vaipadelt raske eemaldada – nii võib neid leida kodust veel pool aastat kuni aasta hiljem pärast kassi lahkumist.
Mida kauem kass või koer kodus vabalt ringi liigub, seda rohkem allergeeni toas olevatele pindadele ladestub. Kodus, kus on kaks lemmiklooma, on ka allergeenitase kõrgem.
Kuidas vähendada kokkupuudet lemmiklooma allergeenidega
- Hoia lemmikloomi hästiventileeritud, sileda ja kergesti puhastatava põrandakattega ruumis, näiteks köögis.
- Ära luba lemmikloomi magamistuppa, voodisse või elutuppa pehmele mööblile lebama.
- Harja ja kammi lemmikloomi sageli.
- Pese kasse ja koeri vähemalt kord nädalas, et vähendada allergeeni sattumist nende nahalt ja karvadelt keskkonda.
- Kasuta kord nädalas spetsiaalseid kassidele, koertele ja väikeloomadele mõeldud puhastusvahendeid, mis eemaldavad loomade karvastikust allergeene ja kõõma enne keskkonda lendumist.
- Lemmiklooma aset tuleb regulaarselt puhastada ja tema pehmeid mänguasju pesta.
- Lemmiklooma ja tema pesakohta ning pehmeid mänguasju peaks puhastama pereliige, kellel ei ole allergiat.
- Eemalda kodust vaipkatted, raskest tekstiilist kardinad ja polsterdatud esemed, sest loomaallergeenid ladestuvad vaipades ja riietel.
- Puhasta põrandaid, seinu, lage, voodiriideid ja pehmet mööblit korrapäraselt ja hoolikalt.
- Eelista nahk- või rotangmööblit.
- Kasuta võimalikult tõhusat HEPA-filtriga tolmuimejat.
- Loomaallergiaga inimene peaks hoiduma lemmikloomade hellitamisest ja kallistamisest. Pärast lemmiklooma puudutamist tuleb käed ja nägu pesta ning riided vahetada.
- Sundventilatsioon (mehhaaniline ventilatsioon) ja õhukonditsioneerid võivad majas või korteris hoopis allergeene laiali puhuda.
- Kui minna külla, kus on allergiat põhjustav lemmikloom, tuleb allergianähtude ennetamiseks enne võtta antihistamiinikumi.
Kontakt kassi- ja koeraallergeeniga võib selle suhtes ülitundlikul põhjustada aevastamist, nohu, silmade sügelust ja vesisust. Oma väiksuse ja kerguse tõttu satub allergeen kergemini ka alumistesse hingamisteedesse, põhjustades köha või astmahoogu. Allergiline reaktsioon võib tekkida ka nahale, kui loom on seda keelega lakkunud.
Mõned inimesed on märganud, et allergianähud tekivad ainult teatud kassi- või koeratõuga kokkupuutel. See on tingitud asjaolust, et erinevatel tõugudel on allergeenide hulk isesugune. Loomade eritatava allergeeni kogus varieerub, sõltudes looma vanusest, suurusest, soost, hormonaalsest seisundist ja tõust. Allergiat esile kutsuvat valku on isastel kassidel rohkem kui emastel; kastreerimata isastel rohkem kui kastreeritutel; tumedat värvi kassidel rohkem kui heledatel ning täiskasvanud isenditel rohkem kui kassipoegadel.
Kõik kassid ja koerad toodavad allergeene – seega ei ole olemas sellist kassi- või koeratõugu, mis oleks täiesti allergeenivaba. Küll on aga vähem allergianähte esile kutsuvaid tõuge: Siberi kass, Vene sinine kass, Bali kass, Jaava kass ja sfinks; koertest: Portugali veekoer, Hiina harjaskoer, terjerid ja puudlid.
Vahel võib segadust tekitada see, et kassi-koera karvkattes põhjustavad allergiasümptomeid hoopis tolm ja õietolm. Sellistel juhtudel on allergia tolmu või õietolmu, mitte lemmiklooma suhtes.
Küülikud on Eestis kasside ja koerte kõrval ühed levinuimad allergiat põhjustavad lemmikloomad. Ülitundlikkus võib tekkida ka selliste näriliste vastu nagu hiired, rotid, merisead ja hamstrid. Näriliste allergeeniallikaks on sülg ja uriin, küülikutel lisaks kõõm. Allergeene leidub ka loomade karvadel ja nahal, mis on sinna sattunud kokkupuutel uriini ja süljega.
Linnud kannavad allergiat esile kutsuvaid lesti, hallitust ja õietolmu oma sulgedel ning näiteks viirpapagoi väljaheited sisaldavad valku, mis lendudes ja sissehingatuna võib põhjustada hingamisraskust ja köha.
Ka hobune võib mõnel inimesel allergiat põhjustada. Risk on suurem nendel, kes puutuvad hobustega kokku elukutse või vaba aja veetmise tõttu, näiteks ratsutades.
Iga karvane või sulgedega lemmik võib allergiat põhjustada. Lemmiklooma omanikud puutuvad looma allergeensete valkudega kokku suuremas kontsentratsioonis, mistõttu on nendel suurem allergiarisk. Siiski pole allergiat igal lemmiklooma pidajal.
Miks ühel inimesel tekib allergia lemmiklooma vastu ja teisel mitte, ei ole veel täielikult selge. Mõnel võib kokkupuude allergeeni väikeste kogustega õpetada immuunsüsteemi mis tahes ajahetkel reageerima allergilise reaktsiooniga. Seda nimetatakse sensibiliseerumiseks. Kuid mitte kõik inimesed ei saa seda immuunvastust. Ülitundlikkusele kalduvus oleneb pärilikkusest, allergeeniga kokkupuute ajastusest ja kestvusest ning teiste allergeenide ja tegurite mõjust.
Teisalt näitavad uuringud lemmikloomade ja allergia mõnevõrra paradoksaalset seost: on tõendeid selle kohta, et kokkupuude lemmikloomaga varajases eas võib tegelikult allergia kujunemise eest kaitsta. See nn hügieenihüpotees viitab sellele, et just varajane kokkupuude lemmikloomadega seotud mikroobidega vähendab allergia ja astma tekke võimalust tulevikus. Kaitsev toime tekib tänu kokkupuutele lemmiklooma mitmekesise mikroobide kogukonnaga. Selle teooria järgi kujuneb allergia liiga puhtas keskkonnas kasvavatel lastel.
Samal ajal on allergikutest lapsevanematel suurema tõenäosusega ka allergikutest lapsed ja ilmselt ei ole neil kodus ka lemmikloomi. Siit tekivad järgmised küsimused.
Kahjuks ei ole meil piisavalt andmeid, et anda konkreetseid nõuandeid – hetkel tõenduspõhiseid soovitusi loomaallergia esmaseks ennetuseks pole.
Kui lemmiklooma kodus ei ole, ei anna ka see garantiid, et lapsel allergiat ei kujune, eriti kassiallergeeni korral, mille valgud on kerged ja levivad kergesti. Seetõttu võib tõdeda: kui inimesel on eelsoodumus – organism on programmeeritud nii, et ta muutub ülitundlikuks kassi allergeeni suhtes –, siis see juhtub varem või hiljem. Kassiga koos elades on kassiallergeeniga kokkupuude lihtsalt suurem ja laps võib muutuda ülitundlikuks mõni aasta varem, kui ta muidu oleks muutunud.
Lemmikloomaga või lemmikloomata? – See on raske otsus.
Aeg-ajalt palutakse perel, kelle lapsel tekkis astma, lemmikloomast tingimata loobuda, kuid see ei ole alati vajalik. Allergeenid kindlasti põhjustavad astma ägenemisi, kuid mitte iga laps, kellel on astma, ei ole ülitundlik kodus oleva lemmiklooma vastu. Igal astmaga lapsel on teada tema haigust ägestavad tegurid. Kui laps ei ole allergiline kodus oleva lemmiklooma suhtes, võib loom koju jääda, kuid allergeenikontakti peaks vähendama. Niisuguseid astmat põdevaid lapsi tuleb hoolikalt edasi jälgida, ja kui ilmnevad allergianähud kodus oleva lemmiklooma suhtes, tuleks temast siiski loobuda.
Kui pere ei soovi lemmikloomast loobuda või ei leita talle asendusperet, siis tuleks kokkupuudet lemmiklooma allergeenidega vähendada nii palju kui võimalik.
Karvastele loomadele alternatiiviks on allergiat mittepõhjustavad kalad ja reptiilid (maod, gekod, kilpkonnad). Kui laps tõesti tahab lemmiklooma, otsige loomingulisi, oma perele sobivamaid lahendusi. Lemmiklooma võtmisel, jätmisel või temast loobumisel tuleks lähtuda lapse allergiast, kuid alati ei tähenda see, et peaksite lemmiklooma välistama.
Kui pere peab oma lemmikloomast allergia tõttu siiski loobuma, tuleks leida sõber või pereliige, kes saab ta endale võtta. Igal juhul tuleb hoolikalt otsida oma lemmikloomale hea uus kodu. Teie lemmikloom ja teie pere väärivad seda!
Eelmine:
15. aprill 2021
Järgmine:
15. aprill 2021
