Eesti Allergialiit püüab parandada allergiahaigete elukvaliteeti

  • Filtreeri tüübi järgi:

Küljepaan

Närvid ja urtikaaria

Kaja Julge, Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud ja Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi lektor

Ka stress võib nahal kuplasid tekitada

Nõgestõbi ehk urtikaaria on laialt levinud nahahaigus – selle tunnuseks on järsku tekkivad, sügelevad ja punetavad kublad ning mõnel tekib ka nahaaluskoe turse ehk angioödeem. Kui kublad püsivad vähem kui kuus nädalat, räägitakse ägedast urtikaariast; kui üle kuue kuu kauem kui kuus nädalat, nimetatakse seda krooniliseks nõgestõveks

Ägeda urtikaaria põhjuseks on kõige sagedamini nakkus (enamasti viirushaigus), toiduained, ravimid või putukahammustused. Lööve tekib kiiresti, võib mõne tunni jooksul kaduda ja seejärel uuesti ilmuda. Vahel kaasneb ka angioödeem – sügavam turse näiteks huultel või silmalaugudel. Ravi põhineb peamiselt antihistamiinikumidel ning võimaliku vallandaja vältimisel.
Krooniline urtikaaria võib püsida kuid või isegi aastaid. Tegemist võib olla spontaanse ehk iseenesliku või indutseeritud ehk millegi põhjustatud vormiga, näiteks mõne füüsikalise teguri esilekutsutud nõgeslööbega. Sümptomid võivad ilmneda iga päev või esineda ägenemiste ja vaibumistega.

Kõige sagedamini on täiskasvanueas tegemist just kroonilise spontaanse urtikaariaga, mille puhul tekivad kublad ja sügelus ilma kindla põhjuseta. Uuringud näitavad, et paljudel haigetel on haiguse taga autoimmuunne mehhanism või krooniline põletikukolle. Immuunsüsteem aktiveerib nuumrakke, mis vabastavad histamiini ja teisi põletikumediaatoreid, põhjustades löövet ja turset. Ravi on pikaajalisem ning võib lisaks antihistamiinikumidele hõlmata ka teisi immuunsüsteemi mõjutavaid ravimeid.

Soodustavad tegurid

Kroonilist nõgestõbe võivad soodustada:

  • autoimmuunhaigused, näiteks kilpnäärme autoimmuunne põletik (Hashimoto türeoidiit);
  • kroonilised nakkused, kuigi nende roll ei ole alati üheselt tõestatud;
  • füüsikalised tegurid, nagu külm, kuumus, surve, vibratsioon või päikesevalgus (nn füüsikaline urtikaaria);
  • ravimid, eriti mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (näiteks ibuprofeen), mis võivad sümptomeid süvendada;
  • stress, mis ei ole küll otsene põhjus, kuid võib ägenemisi esile kutsuda või võimendada.

Viimase kümnendi uurimused näitavad aina enam, et urtikaaria ei ole ainult immuunsüsteemi „rünnak“ nahal – naha ja närvisüsteemi vaheline suhtlus (nn neuro-immuno-kutaanne-telg) mõjutab nii haiguse teket kui ka sümptomite tugevust. Närvilõpmed, neuropeptiidid (näiteks substants P) ja keha erinevates piirkondades paiknevad nuumrakud moodustavad tiheda suhtlusvõrgustiku, mille aktiivsus võib vallandada või tugevdada nahareaktsioone.

Praktilisi soovitusi

  1. Hinda sümptomeid: kui kublad püsivad üle kuue nädala, mine arsti vastuvõtule, et välja selgitada, kas tegemist on kroonilise urtikaariaga, ja planeerida sobiv ravi.
  2. Proovi esmatasandi ravi: paljudel toimivad standardannuses antihistamiinid; kui sümptomid nendele ei allu, pöördu arsti poole.
  3. Mõtle stressile ja elustiilile: unekvaliteedi ja stressihalduse parandamine, regulaarsed lõdvestustehnikad või psühhoteraapia võivad ägenemisi vähendada. Kõik see ei asenda ravimeid, kuid täiendab neid.
  4. Väldi ärritajaid: kuum vann, teravad lõhnad või liigne füüsiline koormus võivad mõnel ägenemist esile kutsuda; proovi tuvastada isiklikud vallandajad.
  5. Räägi arstiga keerukamatest ravivõimalustest: kroonilise urtikaaria korral on olemas bioloogilised ravimid ja teised sihipärased sekkumised – neid raviviise hinnatakse individuaalselt.

Kuidas närvid urtikaariat mõjutavad

Nahk on rikas sensoorsete närvikiudude poolest. Närvilõpmed võivad vabastada neuropeptiide, mis omakorda stimuleerivad lähedal asuvaid nuumrakke. Nuumrakud vabastavad histamiini ja teisi vahendajaid, mis tekitavad naha veresoonte laienemist ja vedeliku lekkimist, mistõttu tekivad kublad ja nahasügelus. Seda protsessi, kus närvid ja immuunsüsteem koos töötavad ja tugevdavad põletikulist reaktsiooni, nimetatakse neurogeenseks põletikuks.

Lisaks on avastatud, et mitte kõik sügeluse tekitajad ei sõltu histamiinist: on mitmeid histamiiniväliseid radasid ja molekule (näiteks proteaasid, tsütokiinid, neuropeptiidid), mis võivad põhjustada sügelust ja kuplade teket. Seetõttu ei pruugi mõnedel haigetel esimese ravimina kasutatav antihistamiin alati kõiki sümptomeid kõrvaldada.

Seos stressi ja ärevusega

Psüühiline stress ja meeleoluhäired (nagu ärevus või depressioon) on kroonilise urtikaaria haigete seas kõige sagedamini esinevad kaasnevad probleemid. Stress võib otse mõjutada närvi- ja haigusreaktsioone (näiteks suurendades neuropeptiidide vabanemist), aga ka käivitada või halvendada naha sümptomeid käitumuslike muutuste kaudu (halvem uni, kipitused, nahahooldus). Süsteemsed ülevaated ja kliinilised uuringud on näidanud tugevat seost stressi ja kroonilise urtikaaria intensiivsuse vahel, kuigi põhjuse-tagajärje-suhe on keeruline ja tõenäoliselt oleneb mitmest tegurist.

Kliiniliselt tähendab see, et paljude ravi ei piirdu ainult ravimitega – kasulikuks osutuvad ka stressi- ja uneparanduse meetodid, psühhoteraapia, lõdvestustehnikad ja elustiilimuutused. Mõned uuringud viitavad, et kognitiiv-käitumuslikud lähenemised või mindfulness’i-põhised programmid võivad vähendada urtikaaria aktiivsust ja parandada elukvaliteeti.

Eelmine:

Järgmine: