Rasedus ja allergia

• 20. aprill 2023
• Ajakiri Allergia 2023

Raseduse ajal meie immuunsüsteem kohaneb ümber, et ema organism ei tõukaks ära loodet, ja seetõttu võivad kõrvalekalded tavaolukorrast mõjutada ka olemasolevate haiguste kulgu. Ka varem diagnoositud allergiahaigused, nagu allergiline riniit, astma, urtikaaria või atoopiline dermatiit, võivad raseduse ajal oma kulgu muuta.

Väldi teadaolevaid allergeene

Allergiahaiguste ravis on kõige tähtsamal kohal teadaoleva allergeeni vältimine – see kehtib ka raseduse ajal.
Raske allergiahaiguse ägenemine või äge allergiline reaktsioon vajab vältimatut abi ning jälgimist kuni seisundi täieliku stabiliseerumiseni. Ema raske allergilise reaktsiooniga võib kaasneda vererõhu ja vere hapnikusisalduse langus ning võib põhjustada lootele jäädavaid kahjustusi või isegi surma.

Kui naisel esineb allergiat, siis tuleb võimalusel põhjuslik allergeen välja selgitada enne rasedust, et kõik vajalikud diagnostilised protseduurid saaks ohutult läbi viia ning raseduse ajaks oleks teada naise allergeenid. Kui siiski on vaja teha allergiauuringuid raseduse ajal, siis kasutatakse selleks vereanalüüse, mitte nahateste.

Karta tuleks vaid ravimata jätmist

Raseduse ajal on vaja vähendada allergiliste haiguste ägenemist ja sellest tingitud kahju emale ja lootele.
Allergilise põletiku, eeskätt hingamisteede haiguste ägenemist, on seostatud vererõhutõusuga, enneaegse sünnituse ning väiksema sünnikaaluga. Seetõttu on äärmiselt oluline olemasoleva haiguse üle hea kontrolli saavutamine ja seda soovitatavalt juba enne rasestumist. Seetõttu tuleks oma arstiga ravivõimalused läbi arutada juba raseduse planeerimisel või siis esimesel võimalusel.

Raseduse ajal ei peaks kartma vajalike ravimite kasutust, vaid pigem ravimite mitte- või alakasutamisest tingitud ägenemisi. Lisaks oleks vaja kindlasti raseduse ajal oluliselt sagedamini kontrollis käia, et allergilise haiguse ägenemisele õigeaegselt jälile saada.

• Allergilise riniidi ehk allergilise nohu korral võib kergete vaevuste korral abi olla ninalimaskesta loputamisest soolalahusega, mida on võimalik apteegist käsimüügist osta. Mõõdukate ja tugevamate vaevuste korral saab kasutada kas suukaudsed antihistamiinikume või põletikuvastaseid ninaspreisid – nende hulgast rasedale parimate valikute tegemiseks tuleb oma arstiga nõu pidada.
• Astma ravis tuleb kindlasti olla järjepidev, et ei tekiks astma ägenemist, mis võib lootele väga halvasti mõjuda. Oma arstiga tuleb rasedusest või selle planeerimisest varakult rääkida, et saaks leida parima ja stabiilsust tagava raviskeemi.
  Inhaleeritavate ravimite ohutust on aastakümnete jooksul hinnatud ning arst oskab anda soovitusi parima ravimi valikuks. Kui raseda astma ei ole hästi kontrollitud, esinevad sagedased või rasked ägenemised, tuleb nõu pidada kopsuarstiga.
• Allergiliste nahapõletike korral rasedus haiguskulgu oluliselt ei mõjuta, kuid rasedate soov vähendada ravimite kasutust võib põhjustada haiguse ägenemise. Seetõttu tuleb raseduse ajal jätkuvalt vältida vallandavaid tegureid ning regulaarselt kasutada niisutavaid baaskreeme. Kui vaatamata regulaarselt kasutatud niisutavale kreemile lööve siiski ägeneb, tuleks kasutada põletikuvastaseid ravikreeme.
• Homoöpaatiliste ja teiste taimsete ravimiteraapiate kasutamist tuleks raseduse ajal vältida, sest nendel puuduvad jälgimise ja kõrvaltoimete registreerimise süsteemid ning seetõttu nende toime rasedusele ei ole teada.

Lisaks allergiahaiguse võimalikule ägenemisele raseduse ajal tuleb arvestada ka immuunsüsteemi suurenenud vastuvõtlikkusega nakkushaigustele. Äge infektsioon võib aga samamoodi ohtlikuks osutuda lootele, nagu ka äge allergiline reaktsioon. Lisaks saab vastsündinu esimeseks pooleks eluaastaks kaitse erinevate nakkuste vastu just ema kaudu – kui emal kaitse haiguste vastu puudub, siis ei saa ta ka last kaitsta. Seetõttu soovitatakse kõigil rasedatel ennast vaktsineerida raseduse kolmandal trimestril läkaköha vastu, et maksimaalselt tõhustada emalt lapsele üle kantavat kaitset. Lisaks soovitatakse kõiki naisi, kes on või jäävad rasedaks gripihooajal, vaktsineerida gripi vastu olenemata raseduse trimestrist.

Hoidu isetegevuslikest piirangutest

Lisaks ravimite kasutuse suhtes olevatele hirmudele võivad rasedad allergiate hirmus või teadmatusest piirata ka oma toiduvalikut.
Kui rasedal endal ei ole teada allergiat mõne konkreetse toiduaine suhtes, ei ole vaja oma toitumist piirata. Senised uuringud ei ole kinnitanud, et raseduse ajal teatud allergeenide igaks juhuks vältimine oleks kuidagi kasulik sündivale lapsele või et see vähendaks tal allergia tekke riski. Pigem võivad põhjendamatud toidupiirangud raseduse või rinnaga toitmise ajal hoopis negatiivselt mõjuda ja põhjustada tolerantsuse mittetekkimise ja seeläbi ka võimaliku allergia tekke antud toiduaine suhtes. Küll aga on leitud märke D-vitamiini ja oomega-3-rasvhapete kasulikkusest – nende tarvitamine raseduse ajal võib vähendada sündiva lapse allergiariski esimestel eluaastatel.

Rasedate hirm ravimite ees ja sellest tingitud ravimite alakasutus võib hoopis ägestada kroonilist haigust ning seeläbi mõjuda negatiivselt nii raseda kui ka loote tervisele. Rasedale endale ja veel sündimata lapsele on aga kõige turvalisem hästi kontrollitud ja adekvaatselt ravitud allergiahaigus.