Ravimtaimeallergia

• 25. aprill 2023
• Ajakiri Allergia 2023
• allergia sümptomid
• korvõielised
• soovitusi vältimiseks
• taimeallergia

Paljud inimesed kasutavad tervisemuredest jagu saamiseks või nende ennetuseks ravimtaimi, loodustooteid ja toidulisandeid. Muu hulgas on taimi soovitatud ka allergia leevenduseks. Sageli peetakse ravimtaimi tööstuslikest ravimitest ohutumaks, kuna usutakse, et nad ei sisalda kahjulikke aineid, pole inimorganismile võõrad ega põhjusta kõrvaltoimeid.
Enamasti ongi ravimtaimed mõistlikus koguses tarvitades üpris ohutud, vahel võivad aga põhjustada märkimisväärseid kõrvaltoimeid ja tüsistusi, eriti siis, kui nendega liialdada. Mõned taimed ei sobi rasedale, imikule või teatud haigusi põdevale inimesele.

Tähtis on teada, et osa taimi võib oluliselt tugevdada või nõrgendada samal ajal tarvitatavate ravimite toimet, aga ka suurendada naha päikesetundlikkust või soodustada veritsust. Seetõttu peab kasutatavatest ravimtaimedest alati teavitama oma raviarsti, eriti juhul, kui ees seisab kirurgiline protseduur.

Taimed tekitavad allergiat

Ka allergikud ja allergiliste laste vanemad eelistavad sageli ravimtaimi, pidades neid kui looduslikke allergikule sobivamaks ja ohutumaks. Tegelikult pärineb enamik allergeene just loodusest, sealhulgas taimeriigist. Inimene võib olla allergiline iga taime vastu, ravimtaimed ei ole siin erand.

Kuigi ravimtaimeallergia pole sage, võib see vahel põhjustada vägagi raskeid haigusnähte. Taimed, mida kasutatakse allergia vastu, võivad ka ise osutuda allergeeniks.
Ravimtaimed põhjustavad allergianähte nii suu kaudu kui ka nahaga kokkupuutel, tugeva allergia korral ka õhus levides. Vaevused võivad tekkida kokkupuutel nii taime endaga kui ka taimi sisaldavate kosmeetika- ja hügieenitoodete, parfüümide, massaažiõli ning teiste nahale sattuvate toodetega. Mõningaid ravitoimega taimi (näiteks seller, sigur, koirohi) kasutatakse toiduks ja maitseainena. Lisaks leidub ravimtaimede allergeeni õietolmupreparaatides, mesilasema toitepiimas ja mees. Kirjeldatakse allergiat ka homöopaatilistest ravimitest. Samuti kasutatakse ravimtaimi putukatõrjes.

Kes on ohustatud

Ravimtaimest võib allergiline reaktsioon tekkida igaühel, eelkõige aga neil, kellel on juba allergiahaigus, näiteks allergiline nohu, allergiline lööve või astma. Enim on ohustatud õietolmuallergikud, seda ristallergia tõttu – erinevate taimede (kaasa arvatud ravimtaimed ja taimsed toiduained) valgud võivad sarnaneda õietolmuvalkudega ja hakata samuti vaevusi tekitama.
Kokkupuutel tekib taimeallergia kergemini siis, kui nahk on tundlik või põletikule kalduv. Igapäevatöös ravimtaimedega kokku puutuval isikul võib neist kujuneda kutseallergia.

Sümptomid

Taime kokkupuutel nahaga tekib enamasti lööve kokkupuutekohal, harvemini muid allergianähte. Suukaudsel tarvitamisel ilmneb samu nähte, mis toiduallergia korral:

• punetavad ja sügelevad nahalööbed;
• suu või kurgu sügelus ja kipitus;
• laugude, kõrvade, huulte või kurgu turse;
• nohu, ninakinnisus ning silmade sügelus, punetus ja vesitsus;
• kinnine köha, häälekähedus, raskendatud või vilisev hingamine;
• iiveldus, oksendamine, ülakõhuvalu;
• üksikjuhtudel ka anafülaksia – raske, äge, potentsiaalselt eluohtlik üldreaktsioon.

Kui taimest tekib vaid kõhuvaevusi ja sedagi pigem suurema koguse tarvitamisel, ei pruugi olla tegemist allergia, vaid talumatusega.

Allergeensed ravimtaimed

Kaseõietolmuallergikul võivad vaevusi tekitada tervise turgutuseks kasutatud kasepungad, -lehed ja -mahl; võilille- või pujuõietolmuallergia korral aga teised korvõielised. Lisaks võivad mõlemal juhul ristallergia tõttu vaevusi põhjustada nii ravimtaimede kui ka toidu- või maitsetaimena kasutatavad petersell, seller, apteegitill ehk fenkol, aniis, köömen, ingver, kaneel ja kurkum.

Allergeeniks on sagedamini osutunud veel näiteks luuderohi, hibisk, pune, liht-naistepuna, basiilik, teeleht ja salvei; lööbe põhjusena ka kuuse- ja männiõli ning palsamipuust pärinev Peruu palsam.

Sageli vallandavad allergianähte taimesegud, eriti eksootilist päritolu loodusravimid, mille täpne koostis on tihti teadmata. Värsked taimed on enamasti allergeensemad kui kuivatatud, kuumutatud või muul moel töödeldud.

Korvõielised

Enim tekitavad ravimtaimeallergiat arvuka korvõieliste sugukonna taimed.
Raskeid reaktsioone on kõige sagedamini kirjeldatud punasest siilkübarast (rahva seas rohkem tuntud punase päevakübarana), teekummelist ja saialillest. Allergiat tekitavad ka koirohi, puju, paiseleht, raudrohi, kolmisruse, arnika, võilill, soolikarohi, käokuld, aedvaak, sigur, maarjaohakas ja paljud teised korvõielised.
Toidutaimedest on korvõielised muuhulgas aedsalat, maapirn, mustjuur, päevalill, estragon ja artišokk.

Korvõielisi kasutatakse ka ilu- ja meetaimedena, parfümeeria- ja kosmeetikatööstuses, aroomiteraapias ning putukamürgina.
Korvõieliste allergia korral tasub ettevaatlik olla kõigi korvõielistega, aga ka mesilassaadustega.

Soovitusi ravimtaimeallergia vältimiseks

• Ole teadlik, milliseid taimi tarvitad. Loe alati hoolikalt käsimüügiravimite, loodustoodete ja toidulisandite koostist. Tunne tarvitatava ravimtaime omadusi ja toimet.
• Suhtu ravimtaime nagu ravimisse, ära ületa tarvitamisel soovitatud koguseid ega ravikuuri pikkust.
• Pööra tähelepanu ravimtaimede päritolule ja kvaliteedile. Mõned kahtlast päritolu taimsed tooted võivad sisaldada soovimatuid koostisosi.
• Jälgi oma reaktsiooni ravimtaimele – ka kergete allergianähtude ilmnemisel lõpeta kohe taime tarvitamine, sest allergia võib süveneda.
• Väldi vaevusi tekitanud ravimtaime täielikult ja pigem hoidu ka teistest botaaniliselt lähedastest taimedest.
• Kui ülitundlikkus ühe taime vastu on ilmnenud, ole ka muude ravimtaimedega ettevaatlik. Uut taime kasutama asudes proovi seda esialgu nahal, ja kui reaktsiooni ei ole, siis seejärel väga väikeses koguse suu limaskestal.
• Õietolmuallergia korral õpi tundma võimalikke ristallergiat tekitavaid taimi.
• Vali leebed, taimsete lisanditeta kosmeetika- ja hügieenitooted.
• Arvesta sellega, et allergeenseid ravimtaimi võib olla ka toiduainete, jookide ja putukamürkide koostises.
• Kui tegemist on raseda, imetava ema, väikelapse, eaka inimese või ravimite tarvitajaga, tuleb enne ravimtaimede kasutamist nõu pidada arstiga.