Tekst: Kaja Julge, Tartu Ülikooli kliinikumi arst-õppejõud ja lastekliiniku vanemteadur
Toiduallergia on kogu maailmas levinud terviseprobleem, mida kohtab aina sagedamini ka Eestis. Ülitundlikkust ei pruugi esile kutsuda aga ainult üksik toiduaine – tekkida võib ka ristallergia.
Euroopas on üle 17 miljoni toiduallergiaga inimese – neist 3,5 miljonit alla 25-aastased. Toiduallergiat on kuni 10 protsendil lastest ja kuni 5 protsendil täiskasvanutest. 30–40 protsendil atoopilise dermatiidiga lastel põhjustab toiduallergia nahapõletiku ägenemist.
Toiduallergia on immuunvahendatud reaktsioon, mille tekitajaks on põhiliselt toidus (muna, piim, kala, soja, teravili, maapähkel, pähkel, koorikloomad) leiduvad valgud. Toiduõlide allergeensus on väga erinev ning sõltub õli puhtuse astmest, s.o valgu kogusest õlis. Puu- ja aedviljade allergeensus väljendub rohkem värskelt kasutades ning on seotud põhiliselt õietolmu ja toidu ristallergiaga.
Lastel on sagedasemad toiduallergia põhjustajad piim, muna, teravili, soja ja pähklid; täiskasvanutel pähklid, kala, koorikloomad, muna, puu- ja juurviljad.
Toiduallergia riskiteguritena tulevad arvesse:
Toiduallergia võib tunda anda mitme vaevusega alates nahalööbest lõpetades südametegevuse häiretega.
Sümptomid võivad olla mitmel pool.
Nahal: äge nõgeslööve, punetus, punaselaiguline lööve, naha aluskoe turse, ekseemi ägenemine.
Pea piirkonnas: huulte/suulae sügelus; huulte/keele turse; silmade sügelus, punetus, pisaravool; silmaümbruse turse.
Seedekulglas: iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja -lahtisus.
Hingamisteedes: ninasügelus, vesine ninaeritis, ninakinnisus, aevastamine, kõriturse, hääle kähedus, vilisev hingamine.
Südame-veresoonkonnas: südametegevuse häired, vererõhu langus.
Toiduallergia diagnostika põhineb suuresti anamneesil, mida täiendavad toidupäeviku andmed. Allergeeni täpsustamiseks tehakse nii nahatorketeste kui ka vereseerumist IgE- antikehade sisalduse määramist. Mõlema uuringu puhul on äärmiselt oluline testitulemuste tõlgendamine. Vajalik on hinnata, kas on olemas seos antikehade suurenenud sisalduse ja haigusnähtude tekke vahel. Kõige tähtsam on eliminatsiooni-provokatsioonitest, mille alusel otsustatakse dieedi vajaduse üle.
Kindlasti tuleb enne arstile minekut pidada ka toidupäevikut, kuhu pannakse ühe nädala jooksul ajaliselt kirja söödud toit, selle kogus ning tekkinud haigusnähud, samuti kasutatud ravimid.
Täpne haigusnähtude kirjeldus peaks sisaldama vastuseid järgmistele küsimustele.
Ülitundlikkust ei pruugi esile kutsuda ainult üks toiduaine. Lehmapiimast tingitud allergia võib avalduda ka näiteks kitsepiima juues või loomaliha süües; munaallergia korral võib tekkida reaktsioon kanaliha söömisel jne. Samuti võivad ristreaktsioonid ilmneda eri toatolmu-, aida- ja sügeliselestade, samuti vähiliste ning krabiliste vahel.
Varases lapseeas on ristallergiat sagedamini mitme toiduallergeeni suhtes. Ristallergia puhul võivad ärritusnähud esile tulla aasta läbi, kuid pollinoosi ehk õietolmuallergiaga inimesed peaksid hoiduma võimalikest lisaärritajatest eriti õitsemisperioodil. Toiduallergiat on kõige sagedamini kase õietolmu suhtes ülitundlikel inimestel, kolmandikul on puuviljade ja/või köögiviljade vastu, kuni 90protsendil pähklite vastu. Suhteliselt vähesed on ülitundlikud maitsetaimede suhtes.
Heinapalavikuga inimesel võivad teatud puu- ja köögiviljade söömisel tekkida kontaktsümptomid, mida kutsutakse oraalseks allergiasündroomiks: huulte, neelu ja suu kipitus, sügelus, turse, tükitunne kurgus ja hääle kähedus. Kaasneda võivad silmade punetus ja pisaravool, kuulmekäigu sügelus, nohu, aevastamine ja astmanähud.
Toiduallergia põhjustajad muutuvad vanusega. Ülitundlikkus võib taanduda ja tekkida igas eas. Sõltuvalt haigusnähtude avaldumise raskusest võivad olla vajalikud väga ranged eliminatsioonidieedid.
Kergema toiduallergia puhul on abi antihistamiinidest, raskemal juhul tuleb lisaks võtta hormoonpreparaate. Anafülaksia raviks ja ennetuseks on vaja kasutada adrenaliini. Eneseabivahendina peaks raske toiduallergiaga inimestel alati käepärast olema automaatne adrenaliinisüstel EpiPen.
Ristallergia puhul võib üks allergeen põhjustada vaevuseid molekulaarselt sarnase allergeeniga toitu süües, kuna allergiat põhjustavates ainetes võivad olla ühesugused allergeensed osad, sarnased epitoobid (antigeense toimega molekuliosad). See puudutab nii toiduaineid kui ka sissehingatavaid nn aeroallergeene. Näiteks kase õietolmu suhtes ülitundlik inimene ei saa süüa pähkleid, porgandit või õuna.
Lehmapiim – loomaliha, kitse- ja märapiim
Heeringas – tursk, skumbria, lõhe, tuunikala
Sarapuupähkel – Kreeka ja Brasiilia pähkel
Rukis – nisu, oder, kaer, mais, riis
Vähk – krevett, krabi, merivähk
Ploom – kirss, virsik, aprikoos
Õun – kartul, porgand
Kase õietolm – pähklid, õun, pirn, luuviljalised, porgand, kartul, mandel, kiivi, tomat, soja, seller
Puju õietolm – seller, porgand, paprika, petersell, küüslauk, apteegitill, aniis, köömned, karri, kummel, päevalilleseemned
Heintaimede õietolm – melon, arbuus, kartul, tomat, kiivi, apelsin, maapähkel
Tolmulest (majatolm) – koorikloomad (krevetid, krabid)
Putukad (sääsed, prussakad) – vähid, molluskid
Kanasuled – munavalge ja -kollane, kanaliha
Lateks – banaan, avokaado, nektariin, ploom, kirss
Eelmine:
15. aprill 2022
Järgmine:
15. aprill 2022
