Kui peres on kellelgi astma, on see kahtlemata arvestamisväärne asjaolu. Astma esinemissagedus täiskasvanud elanikkonna hulgas on ca 4%, lastel 5–6%. Probleemi ulatusest arusaamiseks tuleb juurde arvestada ka astmaga seotud heinanohu e pollinoosi esinemissagedust, milleks on 10%, sest kõigi nende haiguste puhul on haaratud hingamisteed, kuid kahjustus on erinevatel sügavustel. Kui pidada silmas, et osades peredes on mitmel liikmel allergia, võib ligikaudu arvestada, et 10–15% Eesti kodudes tuleb allergiaga ja sellest tuleneva elustiiliga arvestada.
Astma esitab toale omad nõudmised, mis alati ei pruugi tähendada just lisaväljaminekuid. Astmaatiku toale sobib minimalistlik või askeetlik stiil , mis on üks sisustuskunsti tuntud ja levinud vormidest. See annab ruumile avarust ja õhulisust. Õdusust võiksid lisada värvid ning siledapinnalised hõlpsaltpuhastatavad detailid nagu näiteks valgustid, erivärvilised pinnad.Ruumielementide kaupa vaadates, valime tuppa astmahaigele sobiva varustuse ja interjööri.
Õhuvahetus ja aknad
Õhuvahetus on absoluutselt vajalik ja igas kodus ja igas toas, mitte ainult astmahaige omas. Nii korrusmaja korterile kui ka uuele eramule on leitav sobiv lahendus alates loomulikust ventilatsioonist kuni automaatse sundventilatsioonini. Vale on paigaldada kõige odavamaid mitteavanevaid=hermeetilisi aknasüsteeme (pakettaknaid) ning end värskest õhust täielikult isoleerida.
, mitte ainult astmahaige omas. Nii korrusmaja korterile kui ka uuele eramule on leitav sobiv lahendus alates loomulikust ventilatsioonist kuni automaatse sundventilatsioonini. Vale on paigaldada kõige odavamaid mitteavanevaid=hermeetilisi aknasüsteeme (pakettaknaid) ning end värskest õhust täielikult isoleerida.
Õhuvahetuseks on erinevad võimalused. Kõigepealt muidugi vana ja tuntud tuulutamine (tuulutus)akende või aknaraamis olevate tuulutusklappidekaudu. Õietolmuallergia korral peaks õietolmuhooajal akna ees olema õietolmufilter , mis on saadaval kõikides suuremates kauplustes. Need on pestavad ja korduvkasutatavad.
Kui aknad ei avane, tuleb paigaldada läbi seina välisõhuga ühenduv puhta õhu sissepuhumiskanal. Viimane on otstarbekas projekteerida juba uue korteri ehitujärgus radiaatorite taha. Eramutele võib projekteerida ja ehitada adekvaatse ventilatsioonisüsteemi, mida on võimalik valida spetsialistidaga konsulteerides erinevate hinna- ja kvaliteediklasside vahel alates kõige lihtsamast ja odavamast väljatõmbeventilatsioonist ainult niisketes ruumides kuni soojendatava ja niisutatava õhu sissepuhumisega automaatse täisventilatsioonini. Ka ventilatsioonitorustiku valimisel kulub ära teadmine, et paremad on siledapinnalised plasttorud, mis ei kleebi ega kogu oma valendikku tolmu ning seisavad kauem töökorras. Kord kümne aasta jooksul peab ventilatsioontorustikku puhastama .
Ehitus- ja siseviimistlusmaterjalid
Esimene ja kõige tähtsam reegel on materjalide kasutamine kooskõlas kasutujuhenditega , ehk igal materjalil on oma koht vastavalt ruumide niiskusreshiimile/niiskusele/niiskusastmele. Niisketes ruumides kasutada ainult niiskuskindlaid materjale, mis on kallimad, kuid hoiavad ära hulga probleeme.
Ehitusmaterjale, värve, lakke jne. on allergikule sobivaid ja vähe- või mittesobivaid. Juba on ka meil saadaval Eesti Allergialiidu poolt heaks kiidetud ja märki kandvaid tooteid. Neid tooteid on spetsiaalsetes teadusasutustes ja laborites uuritud erinevate tervistkahjustavate keemiliste ühendite õhku eritamise suhtes ning nende ohutus on tõestatud. Põhjalikuma ülevaate võib huvi korral leida Soome Allergialiidu kodulehekülje lingilt rakennusmateriaalien päästöluokkat. Soomes on need materjalid klassifitseeritud M1–M3 klassideks, mille aluseks on võetud ruumiõhku sattuvate või aurustuvate keemiliste ühendite kogus mg-des/m2 pinna kohta tunnis. Tuntuim ja ohtlikum neist on formaldehüüd või lenduvad orgaanilised ühendid . Allergiku kodus tasub olla umbusklik ja ettevaatlik loodusliku kohupiimavärvi suhtes. Liigniiskuses ja hallituste mõjul hakkab see õhku rikkuma. Allergiku koju sobivad M1 klassi ehitus- ja siseviimistlusmaterjalid .
Kõik pinnad (seinad, põrandad) allergiku kodus ja astmahaige toas peaksid olema tugevast materjalist, siledad ning mittetolmavad. Krobelised faktuurid on siin sobimatud, sest hakkavad tolmu ja muud saasta koguma. Nende puhastamisega peab palju rohkem vaeva nägema. Põrandale sobib kõvakate (puit, marmoleum, laminaat jne.). Ülepõranda liimitud vaipkate on kindlasti kehv valik.
Mööbel ja sisustus
Kodus tuleb arvestada iga pereliikme huvide ja vajadustega, nii tunnevad end kõik hästi. Astma piinab sageli öösel ning sellest tulenevalt on kõige tarvilikum astmaatiku magamistoa sisseseadmine vastavalt toa peremehe parimale enesetundele. Kodutolmulest ja tema elutegevuse jäägid on üks sagedasem astmat vallandav allergeen. Nagu nimest võib järeldada, leidub seda mikroskoopilist ämblikulaadset olevust eeskätt tolmus. Kodutolmulest toitub inimese nahakettudest ja kõõmast, seepärast koguneb neid kõige rohkem voodiriietesse, patjadesse, madratsitesse, kus tal parimad tingimused. Seal on parajalt soe ja niiske ja toit ka öösel pikki tunde kohe kõrval. Tolmu ja kodutolmulestaallergeeni vähendamiseks peaks toas olema võimalikult vähe sisustust, eriti pehmet nööblit. Siis on vähem tolmukogujaid ja -eritajaid (kõik tekstiilid tolmavad vähem või rohkem). Samas muutub ka koristamine vähem aega- ja vaevanõudevaks. Astmahaige toas võiks olla voodi, öökapp, laud, tool, valgustid. Mööbel peaks olema liigutatav , et põrandat saaks puhastada nii mööbli alt kui tagant. Pehmed mänguasjad, dekoratiivpadjad, -katted ja vaibad sellesse tuppa ei mahu. Ustega või klaasiga suletavad raamatukapid, riidekapid peaksid koha leidma teistes tubades. Voodi peab olema restpõhjaga alt õhku läbilaskev, nii ei jää öösel kehast tulev niiskus madratsisse pikemalt seisma, see pidurdab tolmulesta paljunemist. Parim madrats on poroloonist. Madratseid tuleb regulaarselt tolmuimejaga puhastada, tekke, patju, madratsikatteid pesta 60-kraadises vees allergikule sobiva pesuainega.
Vajadusel võib magamistuppa paigutada ka õhupuhastaja
Muu mööbel olgu puidust või kvaliteetsest melamiinist. Puitlaastplaadist satub õhku formaldehüüdi jt. lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Tänapäeval toodetakse ka kvaliteetsemat puitlaastplaati, mis kuulub ka M1 klassi.
Sisustustekstiilid ja kõikvõimalikud pehmed elemendid koguvad enda sisse tolmu, seepärast sobivad kergestihooldatavad lihtsad esemed:pestavad ja väljapeetud või lihtsa stiiligaühekordsed kardinad, voodikatted . Veelgi sobilikumad on rulood ja püstlamellkardinad, viimaseid on aga suhteliselt tülikas tolmust puhastada, nende keemiline puhastus on suhteliselt kallis. Puidust ribakardinad on sobiv aga kulukam variant. Kõik tekstiilid peaksid olema pestavad ja triigitavad.
Vaibad ei ole sugugi ainus võimalus, kui soovitakse mõnda tuba põrandaloleva värvilaiguga kaunistada. Alternatiivina tuleb kõne alla kasutatuda ära puidusüü muster või marmoleumi erinevate värvide mustriks kombineerimine. Pestavad tihedakoelised puuvillased vaibad tulevad samuti kõne alla, kuid mitte astma peremehe toas. Pabernöörist vaiba probleem on tema kohati suhteliselt kallis hind ja küsitav vastupidavus korduvatele puhastustele. Loomanahast ja villased vaibad loomulikult astmaatiku koju ei sobi.
Pehmemööblit olgu suhteliselt vähe ja villasele mööblikatteriidele eelistada nahk- või tihedat puuvillriidekatet.
Kõikide ehitus- siseviimistlus- ja mööblimaterjalide õhu saastamisvõime kohta ei ole ka tänapäeval veel piisavalt teadmisi.
Taimed ja loomad
Toataimed astmahaige tuppa ei sobi. Pottides hakkavad paratamatult arenema hallitusseened , lisaks koguvad taimed ka märkimisväärselt tolmuoma lehestikule ja vartele. Siiski on suuremas korteris mõned taimepotid võimalik kontrolli all hoida taimede dushiga pesemise ja paraja kastmisega, eriti kui kuidagi teisiti kodurahu säilitada ei õnnestu. Õietolmuallergia ja taimekontaktallergia puhul ei sobi õitsevad, lõhnavad taimed, sõnajalad peente eoste õhkusattumise tõttu , bensoeviigipuu ega teised valget piimmahla eritavad taimed.
Lemmikloomad ega akvaarium astmahaige koju paraku ei sobi. Õuekoer ja -kass on aktsepteeritavad, kui astmaatik ei ole nendega kontaktis. Kui peres on loomadega tegelevaid pereliikmeid, peaks loomade juures kantavad riided väljaspool kodu ära vahetama.
Mikrokliima
Hea mikrokliima lahutamatu osa on puhas, värske, lõhnatu õhk . Uue mööbli, siseviimistlusmaterjalide valimisel ja hindamisel on lõhn lihtsaks ja oluliseks sobivuse indikaatoriks . Kui on teada, et mõni ese uuena väga tugevasti lõhnab, ei sobi see astmahaigele. Tuulutmisega on võimalik kergematest ja vähempüsivatest lõhnadest lahti saada.
Sobiv toatemperatuur on 21–22° C , magamistoas pisut jahedamgi, suhteline õhuniiskus 25–45% . Kindlasti tuleb vältida liigniiskust, sest see soodustab tolmulestade, hallituste, mikroobide elutegevust ning formaldehüüdi ja lenduvate orgaaniliste ühendite sattumist õhku. Formaldehüüdi ja lenduvate orgaaniliste ühendite õhkusattumisel on tunda kirbet lõhna.
Niisketes ruumides on vajalik ventilatsioon , mis lülitada alati pesemise ajal sisse, tuulutusvõimalus , vannitubades moodsaks muutunud akende näol, tuleb kasuks. Pärast vannitoa kasutamist võib vannitoa ukse mõneks ajaks lahti jätta. Niiskuskahjustused ja nende põhjused tuleb kõrvaldada koheselt. Köögis on pliidi kohal vajalik õhupuhastaja .
Suitsetamine on astmahaige kodus lubamatu.
Olmekeemiat olgu kodus võimalikult vähe ja säilitatagu seda kinnistes kappides. Valida tuleks lõhnatuid vahendeid.
Toa korrashoid
Lihtsa sisustusega kodus või toas aitab koristamisest üks kord nädalas . Liiga sage tolmuimejaga koristamine paiskab õhku peeneosakeselist tolmu, mis jääb väga kauaks õhku hõljuma. Tolmuimejatest sobivad HEPA-filtriga, vesi- või keskustolmumejad , need ei lase väljuva õhuga tolmu õhku tagasi. Tolmu kogumiseks mööblipindadelt sobib niiske õli- või mikrokiudlapp. Kodukeemiat tuleks kasutada vaid õigesti doseerides, valades puhastusainet vette, mitte vastupidi (aurustub rohkem, eriti kuuma vee lisamisel). Valida mittelõhnavaid vahendeid. Koristamise lõppu kuuluv tuulutamine on sama oluline kui koristamine ise
