Eesti Allergialiit püüab parandada allergiahaigete elukvaliteeti

  • Filtreeri tüübi järgi:

Küljepaan

Ülitundlikkus külma ja kuuma vastu

Tekst: Kadri Muoni, Tallinna Lastehaigla lastearst

Külma- ja kuumaurtikaaria ehk ülitundlikkus jaheda või sooja keskkonna, eseme või toidu-joogi suhtes ei ole väga levinud allergia, kuid teeb siiski osal inimestel elu kibedaks.

Enim tuntud allergiavallandajate, nagu toit, õietolmud, loomade allergeenid ja muu kõrval põhjustab osal inimestel reaktsioone kokkupuude kuuma või külmaga. Tegemist on füüsikalise urtikaariaga, kus näiteks jahedas või palavas keskkonnas viibides, kokkupuutel külma või kuuma esemega, jahedas vees ujudes või külma jooki juues tekib kehale sügelev kublaline lööve (nõgestõbi) ning vahel ilmnevad ka limaskestade tursed või üldsümptomid, nagu vererõhu langus ja teadvusekaotus.

Külmaurtikaaria

Rohkem noorte inimeste haigus

Külmaurtikaariat on kõige sagedamini külmema kliimaga piirkondades: näiteks Põhja-Euroopas kimbutab see 0,05% rahvastikust. Tegemist on valdavalt noori, 20–30-aastaseid inimesi vaevava murega, ehkki mõnede, tavaliselt just perekondlike vormide puhul võib haigus ilmneda juba lapseeas.

Külmaurtikaariat on meestel ja naistel võrdselt. Kuni pooltel külmaurtikaarigaga inimestel on atoopiline foon, neljandikul kaasneb mõni muu füüsikalise nõgeslööbe vorm (sagedamini dermografism ja higiurtikaaria).

Haiguse täpne tekkepõhjus on teadmata, kuid tõenäoliselt on tegemist immuunglobuliin E vahendatud nuumrakkude aktiveerumisega, mis vallandab histamiini ja teiste põletikumediaatorite vabanemise organismis. Enamasti on tegemist esmase urtikaariaga, kuid mõnikord aitab selle vallandumisele kaasa põetav autoimmuun- või nakkushaigus. Oluline on avastada ja ravida kroonilisi põletikukoldeid organismis – haigeid hambaid, kurgumandleid jms.

Vaevused võivad olla erineva raskusastmega – paiksest nahalööbest üle keha lööbeni, raskemal juhul näiteks jahedas vees ujumisel tekkiva vererõhulanguse ja teadvusekaotuseni.

Külmaurtikaaria sümptomid

  • Jaheda või tuulise ilmaga tekivad katmata kehaosadele, nagu nägu ja labakäed, sügelevad kublad, mis võivad olla erineva suurusega. Lööve ägeneb tavaliselt siis, kui nahk soojeneb ehk õuest tuppa tulles.
  • Kokkupuutel jaheda veega mängib rolli just temperatuuride vahe: kui nahk on kuum, ei tarvitsegi vesi, mis lööbe vallandab, olla väga külm. l Jaheda joogi või söögi, näiteks jäätise söömisel võib huultel ja neelus tekkida turse ning selle tagajärjel hingamis- või neelamisraskus.
  • Turse või lööve tekib jaheda esemega kokkupuutel, näiteks toetades käed metallist lauale.
  • Vererõhk langeb juhul, kui veeni kaudu kantakse üle kehatemperatuurist külmemaid vedelikke. On oluline, et enne operatsiooni teavitatakse anestesioloogi ja kirurgi probleemist.

    Reaktsioon vallandub igal inimesel erineva välisõhutemperatuuriga, kuid tavaliselt minutite jooksul pärast kontakti. Lööve taandub enamasti tunni-paari jooksul.

Probleem võib kesta nädalatest aastakümneteni, keskmiselt 5–9 aastat. Üle kuue nädala kestnud haigust nimetatakse juba krooniliseks urtikaariaks. Kuni pooltel külmaurtikaariaga inimestest taandub haigus 5–6 aasta jooksul iseenesest või selle sümptomid leevenevad. Harva esinevate perekondlike ebatüüpiliste haigusvormide korral on probleem aga eluaegne.

Diagnoosida on suhteliselt lihtne

Haigust saab diagnoosida eelkõige anamneesi ehk haiguse kirjelduse põhjal: inimesel peab olema olnud korduv sümptomite vallandumine kokkupuutel külmaga.
Kasutatakse ka nn jääkuubikutesti: kui kilesse pakitud jääkuubiku hoidmisel käsivarre nahal 1–20 minutit tekib juba kokkupuute ajal või naha soojenedes 5–10 minuti jooksul pärast kuubiku eemaldamist kokkupuutekohale kubel. Ebatüüpiliste vormide korral võib reaktsioon tekkida ka mitu tundi hiljem.

Lisaks on olemas spetsiaalseid teste, kus nahale asetatud anduriga tehakse kindlaks, missugune temperatuur sümptomeid tekitab.

Külmaurtikaariat aitavad vältida, leevendada või ravida järgmised viisid:

  • Väldi vallandajaid ehk järske temperatuurimuutusi.
  • Kanna jaheda ilmaga sooje riided ja varja nägu salliga.
  • Väldi külmi jooke ja sööke ning jahedas vees ujumist.
  • Võta vajadusel antihistamiinikume (vajadusel kuni neljakordses tavadoosis). Need ei tarvitse küll alati loodetud efekti anda ja sümptomite vallandumist ära hoida.
    Harva esinevatel raskematel juhtudel kasutatakse kroonilise urtikaaria ravis IgE-antikeha omalisumaabi ning anafülaksia ohu korral kirjutab arst välja adrenaliini autoinjektori.

Kuumaurtikaaria

Sarnane valgus- ja higiurtikaariaga

Kuumaurtikaariat ilmneb võrreldes külmaurtikaariaga harvem. Seda on tihti raske eristada valgus- ja higiurtikaariast, millest just viimane on sagedane mure.

Kuumaurtikaaria põdejal tekivad kokkupuutel sooja veega, saunaskäimise või päevitamise tõttu umbes poole tunni jooksul (harva hiljem) kontaktialale sügelevad kublad. Vaevuste teke on taas tingitud histamiini ja muude ainete vabanemisest nuumrakkudest.

Parimaks abiks on vaevusi tekitavate olukordade vältimine ning vajadusel ennetuseks või vaevuste leevendamiseks antihistamiinikumide kasutamine.
Kuumaurtikaaria diagnoos kinnitatakse kuumatestiga: 42–45-kraadise sooja vee katsuti hoidmisel küünarvarre painutuspinnal tekib kokkupuutealal 5–10 minuti jooksul kubel.

Higilööve kuni viiendikul noortest

Kolinergilise ehk higiurtikaaria korral tekivad füüsilisest koormusest, stressist või kuumast keskkonnast tingitud higistamise tõttu minutite jooksul peamiselt ülakeha piirkonda väikesed, 2–3 mm suurused kihelevad punakad laigukesed ja kublad, mis püsivad umbes tunni. Mõnikord lööve laatub ehk moodustuvad suuremad lööbelaigud. Olenevalt lööbe raskusastmest võib see laieneda ka jäsemetele ja näole ning vahel võib sellega kaasneda ka näoturse ning üldnähud kuni šokini välja.

Higilööbe all kannatab kuni 20% noortest täiskasvanutest ning rohkem on seda naistel. Õnneks on enamikul juhtudel tegemist kergemakujulise haigusvormiga ning sageli arsti poole oma murega ei pöördutagi.

Solaar- ehk päikeseurtikaaria on üsna haruldane nõgeslööve: ultraviolettkiirguse või nähtava valguse toimel tekivad umbes viie minuti jooksul nahasügelus, põletustunne ning kublad, mis püsivad üks-kaks tundi, harva kauem. Tundlikkus UV-kiirguse lainepikkuste suhtes on individuaalne – mõnele põhjustab probleeme UVA, teisele UVB või hoopis nähtav valgus.

Seda probleemi tuleb ette kõige rohkem 30. eluaastates naistel ning see on pigem krooniline. Diagnoosi saab kinnitada valgustestiga. Raviks ja ennetuseks kasutatakse antihistamiinikume koos päikesekaitsevahenditega.

Eelmine:

Järgmine: